Võrreldes asustatud hõimude ja rahvastega, ei jätnud muistsed stepirändurid meile põhjalikumat kultuuripärandit. Neil ei olnud alalisi eluruume ja nad ei kasutanud keraamikat, mis kolimisel puruneda võiks.

Sellegipoolest võime nende tsivilisatsiooni kohata Euraasia steppides. Need on kivikujud, mis seisavad valvuritena tohututes steppides Ukrainast Mongooliani. Turgi ja mongoolia rändhõimudel olid erinevad matmisrituaalid – nad maeti maa alla, põletasid või jätsid oma surnukehad puuokstele.

Umbes aastal 628 pKr muutusid türgi nomaadide kombed ja nad hakkasid tuhastamise asemel haudu kaevama. Nad jätsid mõned neist märkimata ja kummalisel kombel nende sekka ka Tšingis-khaani puhkepaik. Teisalt püstitasid nad teraseid, kivikujusid (balbalid).

Nimi balbal pärineb stepipiirkondades (tänapäeval Ukraina, Vene ja Kasahstani stepid) elanud rahvaste keeltest. Arvatakse, et see põhineb sõnal bába, mis tähendab türgi keeltes isa või esivanemat. Balbalid võivad olla valmistatud kivist või puidust ning need on maasse põimitud. Need on enamasti inimfiguuri kujulised ja enamik kujusid on 0,5-1 meetri kõrgused.
Naiskulptuure esineb oluliselt sagedamini kui meesskulptuure või määramata sooga skulptuure. Mõned kujud on primitiivsemad, lameda keha ja ainult vihjatud näojoontega. Teised balbalid on palju keerukamad. Mõned hoiavad käes kuubikuid, teistel on vööle kinnitatud relvad ja teised kannavad ehteid, näiteks kõrvarõngaid. Eksperdid usuvad, et detailsemad skulptuurid on hilisemast perioodist.

Kuigi steppides leidub üsna palju balbale, ei suuda teadlased üksmeelele jõuda, mida nad kujutama peaksid. Kõige levinum versioon väidab, et tegemist on hauakividega, mis püstitati sinna, kuhu maeti rahva silmapaistvaid liikmeid. Teise teooria kohaselt kujutab see lahingutes lüüa või hukkunud vaenlast. Teised usuvad, et kivikujud on kultusobjektid, millel on maagiline jõud. Kasahstani lõunaosas toovad kohalikud elanikud endiselt ohverdusi balbalidele, et vaimusid rahustada.

10. sajandil hakkas püstitatud kivikujude arv järsult vähenema, peamiselt Kesk-Aasia steppides. Eksperdid selgitavad seda islami tulekuga, mis keelab inimese kujutamise. Siiski on säilinud eelmistest sajanditest pärit balbalid, mis annavad tunnistust piirkonna islamieelsest kultuurist. Praegu on neid kahjuks vähem, sest need on lõhutud, varastatud või täielikult hävinud. Kasahstani ajaloolane Alkej Margulan rääkis sellest probleemist juba eelmisel sajandil ja tõi välja, et oluline on vältida muistsete nomaadide pärandi kadumist.