Kosmoseplahvatus 3700 aastat tagasi!

6 27. 12. 2018
6. rahvusvaheline eksopoliitika, ajaloo ja vaimsuse konverents

Kosmilise plahvatuse kohta tõendeid leidnud arheoloogide sõnul plahvatas meteoor või komeet Lähis-Idas umbes 3700 aastat tagasi. Seega on olemas teooria, et see plahvatus pühkis inimkonna Surnumerest põhja pool asuvas Kesk-Ghori piirkonnas.

Teadlased kirjeldasid Ameerika idamaade uurimiskoolide aastakoosolekul (14.–17.11.2018) olukorda järgmiselt:

«Plahvatus hävitas kohe kõik 500 ruutkilomeetri raadiuses. See pühkis minema mitte ainult linnad, vaid ka viljaka maa ja kattis lööklaines Kesk-Ghori Surnumere soolade ja sulfaatide anhüdriidi segu kuumas soolvees. Arheoloogiliste tõendite põhjal kulus pinnasekahjustuste ja reostuse piisavaks taastumiseks ning Kesk-Ghori idaosa tsivilisatsiooni taastamiseks vähemalt 600 aastat.

Üks hävitatud paikadest oli Tall el-Hammam, iidne linn, mis laius üle 36 hektari.

Ebatavaline keraamika

Teadlaste poolt plahvatuse avastamiseks kasutatud tõendite hulgas on ebatavalise välimusega 3700 aastat vana Tall el-Hammam keraamika. Keraamiline pind on klaasitud (vahetatud klaasiks). Temperatuur oli nii kõrge, et osad keraamika tsirkoonist muutusid gaasiks, mis nõudis temperatuuri üle 4000 kraadi Celsiuse järgi, ütles Phillip Silvia, väliarheoloog ja Tall el-Hammami leiukoha kuraator. Tugev kuumus ei kestnud piisavalt kaua, et kogu keraamika ära põletada, pinna all olevad keraamika osad olid suhteliselt kahjustamata.

Tell El-Hammam Jordaanias – uued uuringud näitavad, et linn ja selle ümbrus hävis maapealse plahvatuse tagajärjel 3700 aastat tagasi (©Phillip Silvia)

Nagu Silvia ütles, on ainus loodussündmus, mis võib sellist ebatavalist kahju tekitada, kosmosekeha plahvatus pea kohal – midagi, mida on Maa ajaloo jooksul aeg-ajalt juhtunud, näiteks 1908. aasta plahvatus Siberis Tunguskas. Ka teistes kahjustatud piirkonna linnades tehtud arheoloogilised väljakaevamised ja uuringud viitavad elu äkilisele hävingule umbes 3700 aastat tagasi, kinnitas Silvia. Kraatreid pole veel leitud. Pole selge, kas süüdlane oli meteoor või maa kohal plahvatanud komeet.

Asjaolu, et hävis vaid 500 ruutkilomeetrit maad, viitab sellele, et plahvatus toimus madalal, tõenäoliselt mitte rohkem kui 3 km kõrgusel maapinnast, ütles Silvia. Võrdluseks, Tunguska plahvatus kahjustas tõsiselt 2150 ruutkilomeetrit maad. Tulemused on esialgsed ja uurimine käib, rõhutas Silvia. Meeskonda kuuluvad teadlased Trinity Southwesti ülikoolist, Northern Arizona ülikoolist, DePauli ülikoolist, Elizabeth City osariigi ülikoolist, New Mexico Techist ja komeedi uurimisrühmast.

Sarnased artiklid