Tuhandeid aastaid tagasi ilmus saarele keset tohutut ookeani tundmatu vana kultuur. See tsivilisatsioon on ehitanud üle 1000 kujuMoai', millest paljud veeti karjääridest miilide kaugusele teadlaste seni avastamata meetoditega. Lihavõtte saarel elab nüüd ligi 900 Moai kuju, mis on keskmiselt 4 meetri kõrgused. Kõige olulisemad silmapaistvad kujud asuvad rannikul. Teadlased hoiatavad, et Moai kolm peamist kuju - Tongariki, Anakena ja Akahanga on on oht, et meretaseme tõus võib häirida.

Lihavõttesaare tsivilisatsioon kadus sajandeid tagasi, kuid nende pärand elab edasi paljude kujude kaudu, mis näitavad selgelt, kui võimas see kunagi oli. Teadlaste arvates asustati saarel aastatel 300 kuni 400 pKr. Eksperdid hoiatavad, et Lihavõttesaar ja selle salapärane ajalugu, mis on varjatud paljude saladustega, võivad peagi kaduda ookeani tõusu alt ja saada kliimamuutuste lõplikuks ohvriks.

Ekspertide sõnul on viimastel aastatel ookeanilained hakanud puudutama kümneid iidseid Moai kujusid, mis strateegiliselt paigutati rannikule sadu aastaid tagasi. Saar ootab muutusi, kuna ÜRO teadlased hoiatavad, et kujud võivad üle ujutada, kuna eeldatakse, et merepind tõuseb aastaks 2100 vähemalt kuue jala võrra.

Väidetavalt raiuti Lihavõtte saarele iseloomulikud salapärased kujud aastatel 1100–1680. Teadlased kardavad, et merepinna tõus kahjustab saart ja seab selle arheoloogilised aarded suurde ohtu. Keegi ei tea täpselt, kuidas antiikne kultuur suutis massiivseid kujusid karjääridest oma positsioonidele transportida. Kuid see pole saare ainus saladus. Teadlastel pole siiani aimugi, miks aastakümneid pärast seda, kui eurooplased saare taasavastasid, siiani pole selge, kuidas iga kuju süsteemselt valmis sai, samuti pole teada, kuidas hävitati Rapa Nui saarte elanikkond.

Häiriva raporti dokumenteerisid The New York Timesi korrespondent Nicholas Casey Andide piirkonnas ja Timesi fotograaf Josh Haner, kui nad sõitsid rannikust umbes 3600 kilomeetrit. Tšiiliet teada saada, kuidas ookean saare vaatamisväärsusi lõhub. "Tunnete, et ei suuda selles olukorras oma esivanemate luid kaitsta,Ütles Casey Camilo Rapu, saarel Rapa Nui rahvusparki kontrolliva põliselanike organisatsiooni esimees. "See on väga valus."

Arheoloogide arvates esindavad lihavõttesaarel olevad sajad kujud neid loonud kultuuri esivanemaid. Nad eeldavad, et polüneeslased avastasid Lihavõttesaare umbes 1000 aastat tagasi. Seda saart peetakse planeedi pinnal üheks äärepoolseimaks saareks. Saar kuulub Tšiilisse, kust see asub aga umbes 3500 kilomeetrit läänes. Kena pikk teekond tuhandeid aastaid tagasi, kas sa ei arva?

Ülestõusmispühade saar pole ainus ookeanitaseme tõusu tõttu ohustatud saar. Teadlaste sõnul tunnevad kliimamuutuste ja meretaseme kiire tõusu tagajärgi paljud teised Vaikse ookeani madalamad saared. Ohustatud alade loetellu kuuluvad ka Marshalli saared ja Fidžist põhja pool asuvad Kiribati korallatollid.