Heinrich Himmler, SS-i juht ja Gestapo juht holokausti ajal, oli üks Kolmanda Reichi juhtivaid esindajaid. Haritud agronoomina uskus ta, et valitud oli saksa rahvus ja pidas selle esindajaid tõelisteks aarialasteks.

Ta oli sõna otseses mõttes kinnisideeks üleloomulikust. Ta eeldas, et iidse germaani mütoloogia uurimine aitaks õigustada rassistlikke teooriaid ja et maagilised raamatud ise on võti piiramatule võimule maailma üle. Hitler ei jaganud kunagi oma lemmiku entusiasmi, vaid jättis talle vabad käed.

Heinrich Himmler

Himmler oli kuradikummardamise ideest nii kütkes, et 1935. aastal algatas ta spetsiaalse SS-üksuse H-Sonderkommando loomise. Nime esimene täht ei ole juhuslik, sest see algab saksakeelse sõnaga Hexe, mis tõlkes tähendab nõida. Kuni 1944. aastani eksisteerinud üksus tegeles okultismi ja maagiaga seotud materjalide kogumisega.

Suur osa trükiväljaannete kogust, mille H-Sonderkommando töötajad kogusid kahesaja kuuekümnest raamatukogust ja arhiivist, kandis nime Magická. Palju tähelepanu pöörati keskaegse Saksamaa nõidade tagakiusamise ajaloole. Aastatepikkune uurimus viis natside teadlased uskuma, et roomakatoliku kirik üritas aaria rassi sel viisil hävitada. Veelgi enam, Himmler sai teada, et tema vanavanavanaema oli tuleriidal põletatud naiste hulgas.

Reichsführer SS soovis osa kollektsioonist eksponeerida Loode-Saksamaal asuvas Black Cameloti lossis (Wewelsburgi lossi ajalooline nimi). Siin pidas ta salakonsistooriumi koosolekuid, millest said kuningas Arthurit ja ümarlaua rüütlite kohta käivad legendid aluseks.

Rüütlite rollis oli kaksteist SS-ohvitseri ja kuningas oli loomulikult lossi omanik ise. Ta püüdis asendada kristliku sümboolika paganliku sümboolikaga, mis oli palju vanem ja võimsam. See koht, kus natsid praktiseerisid nekromantiat ja pidasid spiritistlikke seansse, on endiselt üks peamisi turismiatraktsioone.

Osa Himmleri kogus olevaid raamatuid hoiti varem Oslos asuvas vabamüürlaste raamatukogus. Need koopiad tuvastanud Norra õpetlase ja ajaloolase Bjørn Helge Horrislandi sõnul viidi natside okupatsiooni ajal riigist välja kuus tuhat Vabamüürlaste Ordu raamatut.

Alates 1950. aastatest pole hoidlat keegi kasutanud ja seetõttu on kogu säilinud rohkem kui kuuskümmend viis aastat.

[viimane uuendus]

Raamatuhoidla täpne asukoht Prahas on siiani saladus. Tšehhi Rahvusraamatukogu tegi avalduse, et sellist asja pole. Sellist sõnumit saab tõlgendada mitut moodi...