VASTUVÕTLUSED ÜHISKONNAS. ATLANTIS vs. HÜPERBOREA

Mis viis nii võimsa tsivilisatsiooni vastuoludeni, mis hiljem lõppesid selle hävimisega? Vastus pole üldse keeruline, tuleb vaid vaadata meie tsivilisatsiooni, sest see, mis siin toimub, toimus ka Atlantises palju tuhandeid aastaid tagasi. Ühest küljest on see soov piiramatu võimu järele ja teenida omaenda Ego (tume pool). Teisest küljest on see kõigi ühiskonnaliikmete võrdsus ja teiste teenimine (helge pool). Tegelikult ei ole olemas konstrueeritud kurjuse ja hea astmeid, lihtsalt olemuse mõistmiseks tuleb vaadata mitte tagajärgi, vaid põhjust. Põhjus on kõige olemus. Miks me käitume nii või teisiti? Ja mis on selle liikumapanev jõud? Pean silmas hea ja kurja mõisteid, sest just nendesse püüame oma arusaama maailmast kinnistada. Me elame duaalsuses ja need mõisted on meie jaoks kõige õigemad. Aga kas see on tõesti nii? Tegelikkuses ei eksisteeri Universumis hea ja kurja mõisteid, on ainult enese ja teiste teenimine. Ja just need mõisted on esmane põhjus, samas kui hea ja kurja mõisted on tagajärg ja kate tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Näidete saamiseks ei pea kaugele minema. Kui rakendame seda tsivilisatsiooni suhtes, saame järgmise:

oletame, et üks maailma riikidest tegeleb demokraatia ekspordiga, st hea või heaoluga kõigile. Nende kontseptsioonide varjus hävitab ta riike, kukutab järeleandmatuid valitsejaid ja ostab nende riikide ressursse tühise raha eest. Selle tulemusena muutub planetaarne eliit veelgi rikkamaks, samas kui planeediühiskond muutub vaesemaks ja sõltuvamaks. Nii saab väikeste, kuid kindlate sammudega planeedil alguse vähemuse diktatuur hea ettekäändel, s.t. hüpertrofeerunud egoga amoraalsete inimeste diktatuur. Lõppkokkuvõttes ühiskonda petetakse ja eksitatakse. Asi on selles, et selliste mõistetega nagu hea ja kuri saab hõlpsasti manipuleerida, nimetades musta valgeks ja valget mustaks, nii nagu sobib. Muidugi on selline asi võimalik vaid vertikaalse hierarhiaga ühiskonnas, sest kõik rahvahulga kontrollimise tööriistad ehk meedia ja sotsiaalsed institutsioonid on eliidi omad.

Me kipume arvama, et meie tsivilisatsioon režiimide muutmise kaudu (orjus, feodaal, kapitalistlik) on paranemise teel, kuid tegelikult on see pettekujutelm. Kuna nii ori kui ka kõige arenenum kapitalistlik-demokraatlik esindavad ühte ja sama, siis vahe on ainult selles, et orjus pole nii selge ja metsik (piinamine) kui varem, vaid see on ikkagi sama asi. Pehme kontroll läbi infotehnoloogia muudab inimesed sõltuvaks ja kontrollitavaks, mida võib põhimõtteliselt võrrelda orjuse pidamisega.

On ainult kahte tüüpi ühiskonda.

Esimene on horisontaalse hierarhiaga ühiskond, kus põhiküsimuseks on kõigi kodanike võrdsus. Igal ühiskonnaliikmel on võrdsed õigused, avatud juurdepääs informatsioonile maailma korralduse ja indiviidi rolli kohta selles. Planeedi ressursid kuuluvad sellises ühiskonnas võrdselt kõigile, rahasüsteemi ei eksisteeri, sest seda pole vaja.

Teine on vertikaalse hierarhiaga ettevõte. Selline asutus kuulub pimedate maailmade hulka. Selles on ressursid jaotunud ebaühtlaselt, täpsemalt kuuluvad need vaid kümne tuhande (eliit) hulka, teadmised maailma korraldusest on inimeste eest varjatud, s.t juurdepääs infole on suletud. Siia surutakse Ego kultus, mis avaldub nii religioonis kui ka sellises ühiskonnas domineerivates väärtustes. Riikide tasandil surutakse inimestele peale rahvusliku üleoleku kontseptsioonid ehk rahvuslus, mis on teatud mõttes riigi Ego. Paratamatu atribuut on ka rahasüsteem, mis on masside juhtimises ja manipuleerimises kesksel kohal.

Veeveekogude eelse tsivilisatsiooni varane seisund oli homogeenne; see oli võrdsete kodanike ühiskond, kes elas harmoonias ümbritseva maailmaga, kes õppis tundma mitmemõõtmelise Universumi saladusi ja valis vaimse arengu tee. Algusest peale teenis see ühiskond ühist hüve.

Seejärel ilmus grupp inimesi, keda juhtis kõrgelt arenenud tume tsivilisatsioon neljandast dimensioonist ja kes otsustasid planeedil võimu enda kätte võtta. Kuna ühiskond oli homogeenne, võttis lõhenemine veidi aega. Seetõttu loodi preestrite kast, mis hiljem territooriumi osades võimu üle võttis. Preesterlus veeveeeelses ühiskonnas meenutas ühelt poolt meie salaühinguid ja teiselt poolt finantseliiti, kuigi need mõisted on sisuliselt üks ja sama. Preestrid pakkusid rahvale juurdepääsu teabele, surusid neile peale religiooni ja süvendasid elanikkonna karmat isegi sellega, mis meile praegu täiesti kahjutuna näib, milleks on liha tarbimine. Kuid juba hilisemal perioodil oli see kahe süsteemi ideoloogiline sõda. Veevee-eelses ühiskonnas algas esmalt salajane vastupanu, mis üsna kiiresti lõhestas ühiskonna lõplikult ning konflikt kerkis pinnale füüsilise, energeetilise ja psühholoogilise vastanduse vormis. Võimule tulnud preestrite rühm soovis saada piiramatu ja eksklusiivse juurdepääsu kõigile planeedi energiateabe ressurssidele. Idee täielikust kontrollist oli nende jaoks nii ahvatlev, et neelas täielikult kõik nende mõtted ja soovid.

Megaliitstruktuurid ookeani põhjas (püramiidid) ja Gizas on just selle inimrühma töö, kes lootsid, et nende abiga saavutavad nad planeedil täieliku vaimse ja füüsilise kontrolli kosmilise energia õige kontrolli kaudu, kuid samal ajal lootsid nad neid kasutada ka piiramatu energiaallikana. Teatavasti toetus kogu Atlantise tsivilisatsioon täielikult planeedi teatud energeetiliselt olulistes kohtades paiknevatest püramiidikujulistest kristallidest saadud energiale. Need olid paigutatud nii, et need kujutasid konkreetset kujundit või skeemi, mis põhines püha geomeetria põhimõttel. See oli täpselt järjestatud struktuur, kus kõik lülid olid üksteisega väga tihedalt seotud ja isegi väike häire ühes neist võis kaasa tuua kohutavad tagajärjed kogu ahelale, põhjustades midagi lühise taolist. Sellepärast oli selle rühma jaoks nii oluline võtta üle kogu püramiidikomplekside planeetide võrgustik, et kogu skeem saaks oma potentsiaali täielikult ära kasutada. On selge, et see oli otsene väljakutse ühise hüve teenijatele ja see ainult kiirendas kogu ühiskonna lõhenemist. Meie tsivilisatsiooni jaoks on olulised raha ja ressursid, veevoolueelsele oli see universaalne energia, millega sai luua absoluutselt kõike. See tähendab, et energia ise ja selle juhtimise võimalus oli vaidluse nurgakivi, mis hiljem hävitas kogu tsivilisatsiooni.

Hilisemal perioodil teenis lõhe kahe süsteemi konflikti ja kasvas relvastatud konfliktiks, kus võitjaid enam polnud.

Lihtsamalt öeldes jätkub see Atlantises toimunud lagunemine mõnes mõttes tänapäevani. Väga huvitav fakt on see, et isegi territoriaalselt on need kohad praegustele lähedal ja see pole kindlasti juhus. USA asutamist kavandasid asutajad juba enne selle enda asutamist Uue Atlantise projektina juba meie maailmas. See pidi olema tugev ja võimas riik, mis hakkab domineerima kogu maailmas.

Seega asus Atlantise saarestik omal ajal praeguse USA territooriumi lähedal, Hüperborea aga okupeeris praeguse Venemaa territooriumi põhjaosa. Veevee eelne ühiskond jagunes kaheks osaks. Ühest küljest oli see Föderatsiooni uus pealinn Atlantis, mis pidevalt laiendas oma territooriumi läbi sõjaliste sekkumiste ja salajase vastupanu hegemoonia ja kogu planeedi kontrolli ihas, ja teiselt poolt Hyperborea, mis elas vastavalt. vanadele reeglitele, keskendudes ühiskonna teenimisele ja kõigi selle kodanike võrdsusele.

Vertikaalses hierarhias oli domineerimise ja globaalse kontrolli kehtestamise muutumatu atribuut vajadus koondada kogu võim ühte kätte ja see oli just see, mille pärast atlantislased tegelesid. Hüperborea seisis vastu sellise maailmakorra pealesurumisele ja liikus vaidluse keskmes olnud ühisele hüvele keskenduva ühiskonna poole.

MAHABHARATA

Minu oletuste kohaselt pole iidses India eeposes Mahabharata (Suur lugu Bharata järeltulijatest) kirjeldatud sündmused midagi muud kui veevee-eelse tsivilisatsiooni ehk atlantide kirjeldus. Arvestades kõrgusi, mille nad on saavutanud universaalse energia kontrolli all hoidmisel, siis kõik need kirjeldused ei tundu enam nii fantastilised.

Kukukshétra lahing pole midagi muud kui tsivilisatsiooni hävimise algus. Ajaloolased väidavad, et see lahing kestis kaheksateist päeva ja võttis mõlemal poolel rohkem kui 650 miljoni sõduri elu. Selles kasutati tolle aja moodsaimaid ja keerukamaid relvi, millele on isegi praegu raske analoogiat leida. Hinduistide uskumuse kohaselt oli Kukukshetra lahing (nagu kõik Mahabharatas kirjeldatu) tõeline ajalooline sündmus. Oletatava tuumaplahvatuse kohtades tehtud süsinikuanalüüs viitab ajavahemikule 13000 24000 kuni XNUMX XNUMX aastat eKr, mis vastab ka teistele ühtse loogilise lõime loovatele hüpoteesidele.

Pommitamise ajal kasutasid atlantislased uskumatult võimsat relva, mis mitte ainult ei pühkis maakera pinnalt linnu ja külasid, vaid isegi lõhestas kunagise suure mandri. Üks selle osadest asub ookeani põhjas Vaiksest ookeanist India ookeanini ning ainult kõrgeimad maismaa osad ulatuvad maapinnast kõrgemale ja meenutavad saarestikku.