[viimane uuendus]

Vikipeedias õpime:

Tingimusteta põhisissetulek on regulaarse rahalise hüvitise tähis, mida makstakse kõigile riigi kodanikele samas summas. Nagu nimigi ütleb, ei oleks sellise hüvitise maksmine miski muu tingimuslik, see on sissetulekust, sotsiaalsest olukorrast jne täiesti sõltumatu hüvitis.

Idee üldisest põhisissetulekust pärineb XIX sajandi keskpaigast ja on inspireeritud Charles Fourierist. Täna pole temas aga midagi utoopilist. Seda ebatavalist sotsiaalset õigluse katset ühiskonnas arutatakse Põhja-Ameerikas, Brasiilias, Lõuna-Aafrikas, aga ka Euroopas, eriti Saksamaal ja Šveitsis. Brasiilias on see neil isegi valitsuse programmis. Meie juures on põhisissetulek planeeritud kuni Piraadipeo programm, Slovakkias edendab seda SaSi esimees R. Sulík.

Põhiidee on see, et meil on põhiseadusel tagatud põhiõigused, mis võimaldavad meil vabalt elada, väljendada, töötada ja väärtusi luua. Meie igaühe põhiõigus on elada väärikalt, saada elukoht, omada midagi süüa, saada haridust jne. Seda võiks võrrelda ajaga, mil orjad vabastati ja kõigile anti õigus, et nende maa oleks isemajandav ja . Täna peaks meil olema õigus ka oma maale, kuid põhisissetuleku näol. Mitte ainult töötava keskklassi jaoks, kes töötab, vaid tavaliselt ainult toimetuleku ja põhiturvalisuse huvides, vaid ka just ellu astuvate noorte jaoks, kes on täis ideaale ja ideid, kuidas ja mida parandada ja parandada, ja muidugi eakatele kodanikele, kes toovad küpsetele inimestele kogemusi ja väärtusi.

Kaasaegse ühiskonna majandussüsteemis on töökohad üks olulisemaid nappe ressursse. See võib õigustada pärast põhisissetuleku mahaarvamist nende inimeste järkjärgulist maksustamist, kes töötavad nende jaoks, kellel pole tööd. See tähendaks sissetuleku teenimist noortele, vaestele, lastega peredele, pensionäridele ja sissetuleku kiiret vähenemist elanikkonna ülemisele rühmale, mis kogub suurema osa.

Tekib küsimus, kes ikkagi töötaks, kui ta seda ei peaks. Nad viisid Saksamaal läbi uuringu ja leidsid, et 80% inimestest töötab isegi siis, kui põhitulu tagab nende olemasolu. Mõni tunnistas, et kasutaks mõnda aega oma vaba aega teistmoodi, kuid siis hakkavad nad ikkagi tööle. Teine vastaja ütles, et nad töötavad osalise tööajaga, teised ütlesid, et töötavad mujal, valdkonnas, mis neile meeldiks, ja olid seal kasulikumad. Isegi paljud neist (60%), kes ei kujuta elu ilma tööta ette, lisasid siiski, et teised ei usu, et keegi abisaajatest ei töötaks, mis on kurb usaldamatus, mis ei vasta uuringu tulemustele.

Praegu kaovad töökohad majanduslikult arenenud riikides ja see suundumus jätkub. Põlvkondade vältel on inimesed vaeva näinud, leiutanud ja püüdnud vältida vajadust ühel päeval töötada. See aeg tuleb. Peaaegu kõigil töökohtadel töötavad võimsad ja keerukad masinad inimeste jaoks, arvuti juhtimiskomponentides, mis vähendavad pidevalt inimtööjõu vajadust. Masinad töötavad odavamalt, kiiremini ja tõhusamalt. Inimesed üritavad teravate teravate küünarnukkidega päikese käes saada, elatist teenida ja töökohta säilitada. Tööd jääb aga järjest vähemaks ja selle viljad omistavad kõigile inimestele kuulumise asemel vaid väike käputäis rikkamaid.

Põhisissetulek ei põhine plaanimajandusel, vaid elanikkonna eneseteostuspotentsiaalil, mis on jäetud tahtele, kuidas tulla toime enesemääramisriskide kõrvaldamisest tulenevate hüvedega. Selle teooria esitas belglane Van Paris. Meie riigis tõlkis ja kommenteeris tema raamatut akadeemik Marek Hrubec koos kolleegiga. Marek Hrubec tegeleb jätkuvalt selle teemaga, samuti paljude ringkondade ja liikumiste, algatuste ja organisatsioonidega.

Liige Piraadipidud, Václav Klecanda, tuli projekti välja Üldine põhisissetulek. Sellest hoolimata on praegu suurim tegu Euroopa kodanikualgatus za tingimusteta põhisissetulek.

Euroopa sissetulekualgatus

14. jaanuaril 2013 võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa kodanikualgatuse põhisissetuleku edendamiseks, käivitades iga-aastase kampaania kõigis Euroopa Liidu riikides. 14. jaanuariks 2014 peab see algatus jõudma vähemalt 500 miljoni Euroopa Liidu kodanikuni ja saama miljon allkirja vähemalt seitsmest liikmesriigist. Edu korral peab Euroopa Komisjon põhimõtteid hoolikalt uurima tingimusteta põhisissetulek ja korraldada avalik arutelu Euroopa Parlamendis.

Üks esimesi spontaanseid vastuväiteid põhisissetuleku vastu on see, et inimesed ei tööta ja rändavad päevi kasutult voodis. See väide põhineb tänapäeva tüüpilisel mõtteviisil, et inimesed töötavad seetõttu, et nad on selleks eksistentsiaalsetel põhjustel sunnitud. Asjaolud on sunnitud töötama lihtsalt seetõttu, et nad peavad võlgu nõudma. Kui neid ei sunnitaks, ei teeks nad midagi.

Teine küsimus võib olla: "Ja kust raha tuleb?" Tuleb meeles pidada, et praegu on maksude süsteem ning nende kogumine ja ümberjagamine sotsiaaltoetuste näol nii keeruline, et see räägib otseselt korruptsioonist. Tingimusteta põhisissetulek eeldab, et ainus kindel maks on 50% suurune käibemaks (aka käibemaks). Nii kogutud rahast makstakse kõigile kindlasummalist põhihüvitist ja rahastatakse muid üldist huvi pakkuvaid teenuseid. Praktikas tähendab see asjaajamise suurt lihtsustamist ning läbipaistva valitsuse ja e-valitsuse filosoofiat kasutades üheselt mõistetavat kontrolli rahavoogude üle. Kõigil on võimalus jälgida, kuidas ressursse hallatakse.

Samuti on hea meeles pidada, et riigiaparaat on teenus kodanikele, kes selle eest oma rahaga maksavad. Seega teenib riik kodanikke ja nad peavad olema kogu ühiskonna tahte kõrgeimad täideviijad.

NZP põhiprintsiipe valgustab film:

Ressursid: SeniorNipp, Sinu asi, Päevaraamatu rahvahääletus